Beaiválgojulggaštus
Dáid áigot ovttasbargobellodagat vuoruhit boahtte áigodaga:
Dáhttot nannet sámi giellaguovddážiid vai eambbosat ohppet sámegiela.
Doarjjaortnegat gielddaide galget rievdaduvvot ja eambbosat galget hálddašanguovlluide.
Dáhttot ásahit váidin-, gozihan- ja áittardeaddjeásahusa, mii sihkkarastá ahte sámi giellavuoigatvuođat duohtan dahkkojuvvojit.
Dáhttot nannet unnitgielaid nu go bihtán-, ubmi- ja nuortalašgiela.
Dáhttot sierra sámi dálkkádatraportta mii guorahallá makkár váikkuhusaid dálkkádatrievdan buktá sámi kultuvrii, ealáhusaide ja servodahkii.
Dáhttot láhčit dili máhccamii giliide vai sihkkarastit ealli sámi báikegottiid nu ahte nannejit ealáhusaid, ovttasbargat Viessobáŋkkuin vai lea hálbbit hukset viesuid.
Veahkehit fitnodagaid mat gillájedje pandemiija áiggis.
Jotket doarjut kulturealáhusaid ja duoji.
Dáhttot nannet vuođđoealáhusaid árvohuksema nu go biebmobuvttadeami.
Dáhttot boraspirenáliid unnidit ja ahte vahátbivdu sáhttá jođánit ja beaktilit johtui biddjot buot vejolaš veahkkeneavvuiguin.
Dáhttot mearrasámiid vuoigatvuohtabivddu nannet lágain.
Dáhttot maid nannet sámi eanadoalu ja meahcasteami.
Dáhttot lasi loddeneriid oaččuhit.
Dáhttot nannet sámi mánáidgárdefálaldaga ja sámi gáiddusoahpahusa lágas ja dáhttot sámi mánáidgárdedáhkádusa.
Dáhttot nuvttá sámi mánáidgárdefálaldaga.
Dáhttot superstipeanddaiguin ja bálkálasáhusain nannet oahpaheaddjedili.
Sámi oahpponeavvobuvttadeapmi vuoruhuvvo nannosit dán áigodagas.
Dáhttot ovddidit giellateknologiija, digitaliserema ja eanet sámi áppaid ja spealuid.
Dáhttot nannet ruhtadanortnegiid sámi dutkamii.
Dáhttot fokuseret boazodoalu bargodiliide, ekonomalaš sihkarvuhtii ja iešmearrideapmái.
Dáhttot maid ahte boazodoalloláhka reviderejuvvo.
Dáhttot fokuseret boazodoalu bargodiliide, ekonomalaš sihkarvuhtii ja iešmearrideapmái.
Dáhttot ahte boazodoalloláhka reviderejuvvo.
Dáhttot oažžut sadjái ođđa dáruruoŧa boazoguohtunkonvenšuvnna.
Dáhttot sámi álbmoga dovddastuvvot eamiálbmogin vuođđolágas ja jotket bargat guhkesáigge bargguin nannet sámiid ja eamiálbmogiid vuoigatvuođaid sihke Norggas ja riikkaidgaskasaččat. Dáhttot čuovvulit plánejuvvon minerálaláhkarievdadusaid, sihkkarastin dihtii ahte sámiid vuoigatvuođat vuhtii váldojuvvojit.
Jotket doarjut sámiid riekteproseassain dehálaš ja prinsihpalaš áššiin. Dáhttot doarjut Protect Sámi ja Sámiráđi.
Dáhttot nannet sámiid riektevuogádagas.
Dáhttot rievdadusaid njuolggadusain nu ahte buot sápmelaččain galgá vejolašvuohta loktet iežaset áššiid duopmostuolus mas lea gelbbolašvuohta sámi diliin.
Dáhttot sierra heahteguovddážiid mat leat heivehuvvon sámi álbmogii. Konsultašuvdnavuoigatvuođa guoská dál maiddái gielddaide ja fylkkagielddaide.
Dál dáhttot oččodit reaidduid ja bagadeami mo sáhttá dán vuoigatvuođa geavahit báikkálaččat.
Sámi dearvvašvuođabálvalusat galget leat olámuttus buot sámiide, beroškeahttá gos ásset, maiddái riikarájiid rastá.
Dáhttot nannet Sámi Klinihka ja ain nannet psyhkalaš dearvvašvuođasuddjema SÁNAG:S.
Dáhttot maid sámi digitála doavtterfálaldaga.
Dáhttot sámi dáiddamusea Kárášjohkii ja Álttá-guovdageainnučázádaga dulvadeami dokumeantašuvdnaguovddáža Mázii.
Dáhttot ásahit oahppoprográmma sámi dáidagii ja vuoruhit internationaliseret dáiddáršiehtadusa. Dáhttot áŋgiruššet ahte riikarájit galggašedje nu unnán hehttehussan go vejolaš. Jotket bargguin oččodit oktasaš álbmotválljejuvvon ásahusa ja dáhttot oktasaš válgabeaivvi.
Dáhttot nannet Sámedikki politihkalaš ja hálddahuslaš návccaid, vai Sámediggi bastá dustet buot daid dárbbuid mat sámi servodagas gávdnojit.
Sámevašálašvuođa dáhttot vuosttaldit ja Duohtavuođa- ja seanadankommišuvnna raportta čuovvulit ja váikkuhit nu ahte Stuorradiggi hábme čuovvolanplána.