Dehálaš iskat dikkis makkár ovddasvástádus suohkaniin lea

Norgga alimusriekti lea cealkán dehálaš ja prinsihpalaš duomu mas boahtá ovdan geas lea ovddasvástádus jus meahci geavaha nu ahte gártá roassun earáide. Sávzaeaiggádat Ráissa suohkanis leat dál vuoitán áššiin Norgga alimusrievttis, gos sii ledje čuoččuhan ahte beanavuoddjit leat sidjiide roassun Geallárvuovddi nammasaš báikkis Ráisávžžis, Ráissa suohkanis. Sihke Davvi-tromssa ja Sáččá diggegoddi ja Hålogalándda lágamanneriekti ledje hilgon dan ášši ahte galgá go suohkana sáhttit geassit diggái dákkár áššis. Sávzaeaiggádat Ráisávžžis oaivvildit njulgestaga ahte suohkan galgá reguleret guovllu nu ahte beanavuddjiin ii galgga leat lohpi Kjellerskogenis hárjehallat, dahje earaládje reguleret beanavuodjima doppe.

Dán ášši olis lea nu olu riidu ja cielaheapmi leamašan, ahte sávzaeaiggát, geainna Ávvir lea hupman, ii háliit namastis ii ge gova aviisii. Son lohká ahte dat mielddisbuktá nu olu cielaheami digaštallat dan ášši medias, ahte son ii háliit vel dan ge noađi guoddit seammás go bártida bisuhit sávzzaid guohtonguovllus. Son dadjá ahte doppe lea nu olu vuodjin ahte sávzzat eai šat biso doppe. Sávzzaeaiggát lohká sidjiide dan roassun, go guovllus leat eanemusat leamašan 600 beatnaga hárjehallame. Alimusriekti aŋkke ii leat gieđahallan geas lea riekti geavahit meahci, muhto dan ahte leago sávzaeaiggádiin riekti geassit Ráissa suohkana diggái dákkár áššis. Dál lea ge Alimusriekti cealkán ahte nu guhká go suohkan sáhttá earáid geassit diggái olgunastinlága vuođul, de lea geavaheddjiin maid riekti geassit diggái suohkana.

Dat lea dehálaš mearrádus, go sávzaeaiggádat besse dál dikkis iskat makkár ovddasvástádus suohkaniin lea. Lea áibbas čielggas ahte beanavalvviiguin vánddardit báikkiin gos leat guohtoneallit ii leat buorre. Dat ollu riedjan, holvun ja ciellan dieđus dagaha ahte eallit geassádit eret guovllus. Danne lea dat mearrádus maid buorre boazodollui, go dat ii leat leaika jus beanavuoddjit bohtet ovdamearkka dihte áldo ealo sisa. Dat sáhttá dagahit njuolgut miesehisvuođa, go álddut guđđet misiid dahje šaddet vuolgit njuoratmisiin eret bievllas. Ii ge ruksesmiessái dárbbaš fávdnat čáhceroggi mii lea sorbmin.

Beanaláhka lea čielggas ahte jus luovosbeana oaguha bohccuid, de lea lohpi dan báhčit. Seamma álki ii leat beanavuodjimis go dát beatnagat han leat ovtta láhkai gitta. Ii ge beanavuodjima ráddje láhka seamma láhkai go ovdamearkka dihte skuhtervuddjiid. Sii sáhttet vuodjit beatnagiiguin juste gokko háliidit, vaikke čađa ealuid guottetáiggi. Dan ektui lea boazodoalus ja maiddái sávzadoalus rašis láhkasuodji, go son ferte dušše luohtit ahte beanavuoddji doahttala su ávžžuhusaid. Jus ii, de fertet gillát stuorra vahágiid maid ii dárbbaš oktage buhtadit. Mii oaidnit dehálažžan dan dili čielggadit, ja danne lea buorre go sávzaeaiggádat dál besset dan iskat diggevuogádagas. Dasa lea dárbu sihke boazodolliide ja sávzadolliide, ahte makkár aktivitehtat lea dohkálaččat guovlluin gos leat guohtoneallit.

Dat lea dehálaš mearrádus, go sávzaeaiggádat besse dál dikkis iskat makkár ovddasvástádus suohkaniin lea.