– Váibmu loaktá buor
Deanunieida lea unninrájes duhkoraddan ja loaktán áiggi lávddi alde. Dál bargá olles áiggi neavttárin ja oaidná stuora dárbbu nuorra neavttáriidda Sámis.
22-jahkásaš Eila Ballovara Varsi lea Deanus eret, muhto orru dál oaivegávpogis Oslos gos bargá luođubargin neavttárin. Son lea bargan neavttárin dan rájes go gearggai joatkkaskuvllas drámálinjjás, ii ge leat jurdda ge eará guvlui spiehkastit.
Mánnávuođa beroštupmi ain seailume
Mánnán lovttii juo Eila áiggi lávddi alde ja álggii ge teáhterii kulturskuvllas maid Ebba Joks jođihii.
– Mun ledjen nu lihkoš go mis Deanus lei nu buorre mánáidteahterfálaldat sámegillii ja hui buorre teahterbiras.
Go earát spáppa čikče ja čuige, de ledjen mun lávddi alde duhkoraddame, boagusta son.
Eila dovddai ahte son ovdánii ja ahte teáhter lea juoga maid son hálddaša.
– Dat bovttii mus beroštumi dasa, muhto maid go lei nu buorre biras dasa ja doppe ledje oahpaheaddjit geain lei beroštupmi.
Bargofálaldat bođii vajot go joatkkaskuvllas gearggai. Beaivváš Sámi Našunálteáhter Guovdageainnus fálai barggu.
– Mun ledjen rievtti mielde veahá eahpesihkar mo son dál ovddasguvlui. Mus lei lohkangelbbolašvuohta nu ahte livččen sáhttit joatkit studeret.
Fertet beassat iežamet muitalusaid muitalit
Son lohká iežas vásihit ahte Sámis lea hui stuora dárbu nuorra neavttáriidda.
– Mii dárbbašit dáppe Sámis nuorra neavttáriid, dat boarraset buolva leat pensionereme ja mii dárbbahit ođđa olbmuid, dadjá Eila. Dat dagahii ge ahte son válljii joatkit ain seamma geainnu maŋŋel joatkkaskuvlla.
– Dál buvttaduvvo nu ollu ja stuora servodagas lea maid lassánan beroštupmi. Mii dáppe siskkit Sámis oaidnit eanet árvvu das ahte mii fertet beassat muitalit iežamet muitalusaid ja viimmat lea dat vejolašvuohta go dasa lea ruhtadeapmi. Leat olusat geat leat bargan dan guvlui ja dál de boahtá dakkár boom. Dat lea hui somá!
Váibmu loaktá buoremusat teáhterlávddis
Eila ii neavtte dušše lávddi alde,
son lea maid bargan TV:S. Gieskat ilmmai ođđa Nrk-ráidu «Vi lover et helvete», sámegillii «Mii lohpidit helgeha stuimmi», mas son neaktá.
– Dat lei hui erenoamáš, mun ledjen vuosttažettiin ilus go lei nu buorre giehtačálus. Lei somá bargat dainna munnje neavttárin. Nubbi mii lei hui somá, lei go dát báddejuvvui Álttás. Duođaštuvvui ahte dákkár stuora produkšuvnna han mii sáhttit dahkat dáppe davvin. Dat nanne veahá iešdovddu, dadjá son.
Go jearan Eilas goappa vállješii jus šattašii válljet, TV dahje lávddi, de gal sutnje ii leat váttis válljet.
– Dat leat nu goabbatlágan árgabeaivvit, ja mun háliidan gal bargat goappašagaid. Muhto mun ferten gal vuiget ahte mun lean eanemus oahpis teáhterlávddi alde. Mun jáhkán maid ahte dat lea dat gos mu váibmu loaktá buoremusat, mojohallá son.
Eila mieđiha gal ahte soaitá danne go dat lea maid eanemusat lea bargan ja ahte lea oahppásat.
– Mu mielas teáhteris lea maid dakkár kvalitehta mii mis ii soaitte nu olu dálá servodagas, teáhter lea juste dál. Dat rievdá čájeheamis čájeheapmái ja lea maid gehččiid duohken makkár energiija sis lea
go bohtet geahččat. Dat lea dakkár olbmuidgaskasaš deaivvadeapmi mii lea nu juste dál. Dat lea mu mielas hui divrras, danne mun jáhkán ahte teáhter lea mus bajemusas.
Neavttárárgabeaivi
Beaivváš Sámi Našunálateáhteris Guovdageainnus lei Eilas vuosttaš teáhterbargu ovdal go fárrii Osloi gos jotkkii ain seamma geainnu. Dál son lea fas máhccan, oaneboddui. Eila muitala iežas ovtta prošeavttas mielde, «Maid Sara čiegada».
– Makkár lea neavttára árgabeaivi?
– Dat dat lea ge nu somá bargat neavttárin, ahte dat lea nu beaivvis beaivái. Dat vuolgá das makkár prošeavttain lea bargame. Dál mii leat bargame giehtačállosiin ja geahččat dan. Dalle mii leat lávddi alde vihtta diimmu beaivái ja dutkat ovttafáru. Muhtomin bargat scenaiguin, lohkat daid čađa ja muhtomin fas improviseret, vástida son.
Nu go Eila namuhii, de son lea bargan neavttáriin sihke lávddis muhto maiddái TV:S ja filmmain. Das lea árgabeaivi fas áibbas earálágan.
– Das lea olu eambbo vuordin. Don barggat maid visot dan ovda
barggu ieš, ja dus soaitá okta lohkaniskkus bagadalliin, ovdal go lea action. TV- ja filbmaárgabeaivvis lea danne olu vuordin ja olu iešheanalaš bargu.
Neavttáriin geat lávddi alde leat, leat dábálaččat viđa diibmosaš bargobeaivvit.
– Dat ii oro nu hirbmat olu, muhto dat lea danne go vurdojuvvo ahte mii bargat bargoáiggi maŋŋel maid go galgat oahppat iežamet replihkaid. Galggat ráhkkanan go boađát bargui.
Dat mielddisbuktá vihtta diimmu aktiiva lávdebarggu earáiguin prošeavttas fárrolaga juohke beaivve. Dan gal Eila meine lea doarvái.
– Dalle mii leat buohkat váiban, boagusta son.
– Beassat testet leat go mii gozuid alde
Okta oassi teáhteris leat replihkat, maid galggat dadjat go leat lávddi alde. Ovdamunni lea diehttelas muitit daid. Dan ii oainne Eila hástalussan.
– Dat ii dábálaččat leat nu hirbmat váttis. Mun jáhkán diet boahtá go don vuos áddet dan duogáža dan replihkas ja áddet manne don dajat dan. De don ráhkadat dakkár bálgá iežat oaivvi siste,
muitala Eila.
Dan bálgá čilge leat sihke oaivvis ja lávddis. Ii muitte replihkaid sánis sátnái, muhto oahppá gokko bálgás galgá vázzit ja goas ain galgá jorggihit.
– Dat lea measta dego deahkkemuitu. Don muittát go váccát dan seamma bálgá lávddi alde, ahte go dákko čuoččut de galggat dien dadjat. Jus leat hui guhkes monologat, de gal ferte geavahit eará teknihka hárjehallat, čilge Eila.
Vaikko ii loga váttisin muitigoahtit replihkaid, de vuige ahte máŋgii lea vajálduhtten maid galgá dadjat. Dalle dorvvasta buriid mielbargiide.
– Čájálmasas čájálmassii sáhttá olu rievdat ja mii han leat dušše olbmot, muhtun vajálduhttá maid galgá dadjat dahje ii boađe sisa go galgá boahtit sisa.
– Mii geavvá go muhtun vajálduhttá juoidá?
– Dalle lea dehálaš ahte joavku lea guovdilasten dan barggu ja muhtun diehtá ahte vaikko diet replihkka ii boahtán de diehtá gosa mii galgat lihkkasit ja gávdnat eará luotta dasa. Dat lea dušše buorre jus muhtun vajálduhttá juoidá, dalle mii beassat testet leat go mii gozuid alde, vástida Eila.
Gearggus dustet ođđa hástalusaid
Birrasii jagi lea Eila Ballovara Varsi bargan neavttárluođubargin ja loaktá dakkár eallimiin. Dat mielddisbuktá ahte son johtá prošeavttas prošektii, iige leat álo dušše teáhter ja filbma. Son lea maiddái dubben ja lohkan jietnagirjjiid. Dasa lassin ferte vel liigebargu mii lea dan mađe máškil ahte sáhttá fáhkka guođđelit go boahtá eará bargu.
– Dán eallimis ferte maid veahá dássádatdilálalašvuohta go fertejit leat doarvái barggut ja liigebarggu ferten sáhttit beare guođđelit. Dat lea hui hástaleaddji, muhto mun loavttán, muitala son.
Go boahtteáiggeplánaid birra jearan, de gal Eila moddjesta dakkár skealbmamojiin.
– Na dat gii dan diđeš, in duohta dieđe. Dat šaddá speanta. In leat jurddašan man guhká áiggun bargat ná. Juste dál mun dušše dusten dan mii boahtá mu guvlui. In doama mainna ge, lean vuos nu nuorra. Vaikko mo de manaš, de lea mus ain buorre dilli, loahpaha Eila Ballovara Varsi. ingermarita@avvir.no