Čájehii vuostehágu bieggaturbiinnai De máid háliidit cegget sin orohahkii
Nuorra sámi nieida, Aina Aslaksdatter Sara (20), lea okta sis gii čájehii vuostehágu bieggafápmoindustriija plánaide Porsáŋggu gielddas.
Badjenieida lei ráhkadan erenomáš plakáhta.
– Dasa lea Porsáŋggu gielddamearka leamaš inspirašuvdnan. Das leat golbma silbabohcco ja rukses duogážis. Mu plakáhtas rukses ivdni lea varra mii golgá go áigot jávkadit bohccuid, jus besset plána čađahit, muitala badjenieida Aina.
Su mielas lea dat veahá bogostahkan go Porsáŋggus lea diekkár gielddamearka, muhto aŋkke áigot bieggaturbiidnapárkka bidjat sin geasseorohahkii.
Aina gullá Skuohtanjárgga orohahkii gos sus lea siidaoassi. Buohkat su bearrašis leat leamaš ja leat boazodoalus. Muhto juste dál badjenieida lea eahpesihkar iežas boahtteáiggi birra.
Bieggafápmofitnodaga Fortuma Nordkraft Vind DA áiggošii álggahit guovlluregulerenbarggu ja álggahit plánabarggu mas ulbmil lea ásahit bieggafápmorusttega gildii.
Guovlu gosa Fortum Nord
kraft Vind DA fitnodat háliida álggahit doaimma, lea Skuohtanjárgga orohaga geasseguohtuneana.
Gielddastivra čoahkkinastii ikte. Seamma beaivvi ledje Aina Aslaksdatter Sara ja máŋga eará Leavnnjas čájeheame vuostehágu.
– Go eat beasa vásihit
Porsáŋggu gieldda sátnejođiheaddji, Jo Inge Hesjevik, lea ovdal muitalan Ávvirii ahte lea positiiva oažžut industriija gildii go dárbbašit bargosajiid ja seammás sávvá ahte dainna buorrána gieldda ekonomiijadilli.
Badjenieida Aina ii jáhke leat vejolašvuođa joatkit boazodoalus nu go son háliidivččii, jus gield
dastivra dohkkeha fitnodaga plánaid.
– Jus ii, de lea gal oalle váivi, go han mii šaddat heaitit. Dat lea váivi boahtteáiggi ja mu buolvva ektui go eat beasa vásihit dan maid ovddit buolvvat leat vásihan. Mii šaddat dego «báhtareaddjit iežamet eatnamis», čilge son.
Son lasiha:
– Dasa lassin jávká min kultuvra, ja go kultuvra jávká de jávká maid giella, boazodoallosánit jávket, ja dieđusge identitehta jávká, deattuha Aina.
– Mii fertet čuovvolit
Skuohtanjárgga orohaga ovdaol
mmoš Johan Isak Eira diehtá bures Porsáŋggu gielddapolitihkkariid oainnu áššis, ahte eanetlohku lea positiiva bieggafápmofitnodaga áigumušaide.
– Jus ášši manná viidásit, de mii fertet čuovvolit dan. Go easka dalle álgá ovtta ládje albma bargu dainna prošeavttain, namalassii go galget váikkuhusguorahallama bidjat johtui, čilge Eira ovdal gielddastivra meannudii ášši.
– Šaddet gullat min oaiviliid
Ávvir humadii Johan Isak Eirain beaivvi ovdal go ášši meannuduvvui gielddastivrras. Dalle son ii diehtán vuos ollu miellačáje
heami birra, muhto áigo geahččalit váikkuhit ášši.
– Mis leat olbmot geat áigot doallat sártniid, doppe sáhttá maid luohti gullot. Buohkat geat leat doppe lahkosis galget oaidnit ja gullat min. Šaddet gullat min oaiviliid, muitalii beaivvi ovdal badjeolmmoš.
Ožžot sátnesaji
– Mii leat maiddái ožžon sátnesaji gielddastivračoahkkima sáhkavuorus. Moadde minuvtta beassat mii muitalit sidjiide, lohká Johan Isak.
Moadde minukta ii leat nu olu áigi, ja danin Ávvir jearrá maid áigu dadjat gielddapolitihkkariidda sáhkavuorus. Muhto Eira ii háliit muitalit maid dadjá.
– Fokus dattetge lea dien guvlui ahte mii leat maiddái olbmot geain leat rievttit dan guvlui, ja gos lea leamaš boazodoallu jo vaikko man guhká. Ahte ii nie beare boahtit ja duvdilit min eret ja ahte stuorra luonddubillisteapmi šaddá jiehtanasindustriija dihtii, dadjá Skuohtanjárgga orohaga ovdaolmmoš Johan Isak Eira.