– Dego uksagaskka bálkestit moadde sáni ovdal go giddana
Guovdageainnu meahcásteaddji ja ovddeš sámediggeráđđi ii loga alddis luohttámuša ahte dálá Sámediggeráđđi nákce ovddidit áššiid meahcásteami dáfus.
– Go eai leat Sámediggeráđi bealis ieža evttohan obanassiige doaimmaid meahcásteami ektui go leat meannudan Duohtavuođaja seanadankommišuvnna raportta, de mun goit eahpidan ahte sis lea dáhttu meahcásteami ektui bargat obanassiige, lohká Guovdageainnu meahcásteaddji ja ovddeš sámediggepolitihkkár, Isak Mathis O. Haetta.
Bearjadaga meannudii Sámedikki dievasčoahkkin ealáhusoasi Duohtavuođa- ja seanadankommišuvnna raporttas.
Máhccat dievasčoahkkimii
Duohtavuođa- ja seanadankommišuvdna ii leat oba evttohan ge doaimmaid meahcásteami ektui iežaset raporttas. Go Sámediggeráđđi fas lea meannudan ášši ja evttohusa sádden lávdegottiide, de eai leat sii ge evttohan makkárge doaimmaid meahcásteami ektui.
Sii čállet evttohusas lávdegottiide ná:
«Leat ollu proseassat jođus meahcásteami ektui, nu go ođđa mohtorjohtolatláhka, fuođđolága ođasteapmi, luonddušiehtadusa implementeren Norggas ja Sámedikki bargu borramušsystemain, mii lea jođus ja mas meahcásteapmi lea dehálaš oassi. Dát leat dehálaš proseassat meahcásteapmái ja mii áigut máhccat dievasčoahkkimii daid áššiiguin.
Liikká de lear boahtán lávdegoddečoahkkimiin rievdadusevttohusat meahcásteami ektui vai dat maid boahtá mielde Sámedikki Duohtavuođa- ja seanadankommišuvnna ealáhusoasi vuollái. Dat evttohusat ožžo eanetlogu Sámedikkis.
Nordkalottfolket gal evttohii sihkkut olles ráđi evttohusa ja ovdanbuvttii iežaset evttohusa, muhto dat gal ii ožžon jienaid eambbo alddiineaset.
Juolgi uksagaskii
Haetta reagere dasa, ja lohká Sáme
dikki unnán vuhtii váldán meahcásteami, ja dát ášši duođašta dan.
– Dat muitala munnje ahte Sámediggeráđis ii leat dáhttu leamašan oba ovddidit ge doaimmaid meahcásteami ektui ná dehálaš áššis. Muitit dan ahte meahcásteaddjit leat várra gillán dáruiduhttima dáfus buot eanemus. Muitit maid dan ahte dá lea signála man Sámediggi sádde eiseválddiide go Stuoradiggi maid galgá meannudit Duohtavuođa- ja seanadankommišuvnna raportta ja Sámedikki evttohusaid, lohká son.
– Ii bat leat doarvái go lávdegottiin boahtá dat evttohus?
– Evttohus lea dieđus maŋemus diimmus vel boahtán áirasis, ii ge ráđis, Lea dego juolggi vel uksagaskii doamihit coggalit ovdal go giddana uksa ja doamihit bálkestit moadde sáni dakko. Sáhttá gal dieđus nu maid ahte ii ráđis leat gelbbolašvuohta bargat dáinna áššiin, ja de eahpidan gelbbolašvuođa ja dáhtu dan dihte duođi eambbo ovddidit meahcástanáššiid dohko gosa livččii dehálaš daid báidnit, namalassii eiseválddiide,
lohká Haetta.
– Válddán vuhtii
Sámediggepresideanta Silje Karine Muotka lohká ahte son dieđus ii dasa sáhte nu olu go Haettas ii leat luohttámuš sidjiide ráđis.
– Mun in dieđe eambbo váldet dan vuhtii.
– Deattuhan ahte dál mii leat vuosttaš vuoru dušše meannudan Duohtavuođa- ja seanadankommišuvnna raportta. Mii galgat fas čakčat meannudit, ja dasto sáddet daid vel Stuoradiggái. Nu ii leat vel maŋemus sátni daddjon, muitala Muotka.
Dieđáhus
Muotká lohká ahte vaikke sii leat ráđi bealis geassán ovdan daid stuorabargguid maid leat bargame ovddosguvlui meahcásteami birra, de ii mearkkaš dan ahte sii leat guođđán meahcásteami Duohtavuođa- ja seanadankommišuvnna barggu olis.
– Mis leat stuora barggut meahcásteami olis, earret eará meahcástandieđáhus. Ja nu go dadjen, de galgat vel eambbo bar
gat dáinna áššiin, ja hui guhkes áiggi maŋŋelii maid bargat áššiin vaikke vel Stuoradiggi meannuda ášši čakčat maŋŋel go Sámediggi lea nuppes vel dievasčoahkkimii lokten dán ášši, dieđus veahá eará perspektiivvas, muitala son.
Olusat
Muotka muitala ahte son lea hui olu dakkár váidalusaid ožžon ahte feara makkár joavkkut eai leat
doarvái bures váldon vuhtii ja loktejuvvon raportta meannudeami olis.
– Leat hui olu dakkár dieđut munnje boahtán ahte muhtun joavkkut eai dovdda iežaset doarvái bures vuhtii váldon. Sáhtán dadjat dás ahte mii eat guođe kommišuvnna barggu vuos, lohká son.