Váiddii veagalváldima – Duopmárat eai jáhkkán
Nieida čuoččuhii iežas veagalváldojuvvon, dievdu áššehuvvui.
Romssa ja Finnmárkku stáhtaadvokáhta lei áššáskuhttán njealjátlotjahkásaš Sis-finnmárkku dievddu go navdui veagalváldán nuppelotjahkásaš nieiddaža.
Áššáskuhttima vuođul galgá veagalváldin dáhpáhuvvan muhtun ásodagas, juovlamánus 2021:s, maŋŋel go sihke nieida ja dievdu leigga leamaš feasttas muhtun barttas. Dievdu lei áššáskuhtton go navdojuvvui veagalváldán nieidda dan seammás go dettii su seŋgii iežas rumašdeattuin, nu ahte nieida ii beassan luovos, ii ge nagodan hoigat dievddu eret.
Biehttalii
Dievdu biehttalii, ii ge dovddastan iežas sivalažžan áššis.
Áktor, stáhtaadvokáhtta Tor Børge Nordmo, čuoččuhii dikkis ahte áššáskuhtton dievdu dubmehallá giddagassii njealji jahkái ja guđa mánnui. Viidásit oaivvildii áktor ahte áššáskuhttojuvvon dievdu gildojuvvo váldimis oktavuođa nieiddain guovtti jahkái.
Veahkkeadvokáhtta celkkii ahte áššáskuhtton dubmehallá máksit 275 000 ruvnno buhtadussan niidii.
Dievddu bealušteaddji, advokáhtta Kjetil Hugo Nilsen, gáibidii ahte áššáskuhtton dievdu áššehuvvá.
Duopmu celkon
Duopmu áššis celkui guovvamánu loahpageahčen ja dievdu oaččui dieđu duomu birra njukčamánu álggus. Duomus boahtá ovdan ahte ášši váidojuvvui politiijaide badjelaš jagi maŋŋel go navdojuvvo dáhpáhuvvan. Dáhpáhus galgá dáhpáhuvvan juovlamánus 2021:s, ja easka ođđajagimánus 2023:s, maŋŋel go nieida muitalii dáhpáhusa birra iežas áhččái, de váidojuvvui dáhpáhus.
Muhtun feastta maŋŋel vulge guokte nieidda dievddu mielde skuteriin muhtun ásodahkii man dievdu lei luoikkahan. Dievdu ja nieida manaiga oađđenlatnjii ja nieidda olmmái guhte maid lei mielde manai hivssegii, ja de maŋŋel čohkkedii suffái mii lei stobus, oađđenlanja olggobealde.
Duomus čuožžu ahte soai leigga oađđenlanjas birrasiid diimmu ovdal go nieidda olmmái bođii latnjii ja siđai dievddu doalvut sudno ruoktot.
Eai jáhkkán
Ášši duopmárat juohkásedje. Guokte mielduopmára eaba jáhkkán nieidda čilgehussii, ja oaivvildeaba ahte ii leat duođaštuvvon eahpádusaid haga ahte dievdu lea seksuálalaččat veagalváldán nieidda. Eanetlohku oaivvilda ahte leat nu ollu eahpesihkarvuođat áššis, eai ge buot čilgehusat eai leat áibbas ovttaláganat, ja danne ii sáhte dubmet dievddu.
Duomus čuožžu maid ahte vaikko leat oasit mat čujuhit dasa ahte nieidda čilgehus lea riekta, de oaivvilda eanetlohku ahte dievddu čilgehusa ii sáhte lihccut duohtavuohtan. Viidásit čuožžu ahte go áššis gávdno veaháš ge eahpádus dasa ahte dievdu lea seksuálalaččat ovttastallan nieiddain, de ferte dievdu áššehuvvat.
Unnitlohku, fágaduopmár, oaivvildii ahte lea doarvái vuođđu dubmet dievddu áššáskuhttima vuođul. Duopmár oaivvildii ahte dievddu čilgehusa sáhttá eahpidit, ii ge jáhke dasa ahte nieida lea váidán dievddu vai mávssaha ja oččošii ekonomalaš vuoittu.
Duopmár oaivvilda maid ahte nieidda čilgehus lea jáhkehahtti. Son oaivvilda ahte leat nu unna erohusažat čilgehusain maid nieida lea addán politiijaide ovdal, ja dan maid dikkis lea čilgen ahte dat ii váikkut áššái.
Áššehuvai
Go mielduopmárat leigga ovttaoaivilis, de leigga soai maid eanetlogus ja nu áššehuvai maid dievdu. Son áššehuvai sihke giddagas ráŋggáštusas, buhtadusgáibádusas, ii ge gildojuvvo váldimis oktavuođa nieiddain.
Ávvir lea geahččalan oažžut oktavuođa stáhtaadvokáhtain Tor Børge Nordmoin, muhto eat leat su ožžon ságaide. Nordmo lea ifinnmark.no-aviisii dadjan ahte sii vuhtiiváldet duomu, ja ahte eai leat vel mearridan guoddalit go ášši lágamánneriektái.
– Lea vejolaš ahte mii guoddalit. Livččii earáládje leamaš jus livččii ovttajienalaš duopmu, dadjá son aviisii.