Nordic Response 2024 lei dehálaš geahččaleapmi
Nordic Response 2024 lea leamaš nana ja dehálaš geahččaleapmi mo militeara boahtá midjiide veahkkin jus livččii dárbu. Muhto dát leamaš maid eahpitkeahttá siviilaservodahkii maid geahččaleapmi – oppalaš suodjaleapmái. Dan čálliba stáhtahálddašeaddji Elisa
Badjelaš 20 000 soalddáha 13 riikkas leat aiddo geargan dálvehárjehallamiin man váldoguovlu lei Romssas ja Finnmárkkus, ja min kránnjáriikkat mat leat šaddan dehálaš lahtut Natos, oassálaste maid.
Go guhkes áigái ii leamaš máilmmis ná duođalaš dilli, de leat Norgga ja olgoriikka soahteveagat hárjehallan sihke nannámis, áimmus ja meara alde suodjalit iežamet vašálaččaid vuostá. Lea dehálaš hárjehallat moalkasamos militearaoperašuvnnaid rájes gitta eaŋkilsoalddáhiid rádjái geat fertejit oahppat soahtat amas dálveeatnamiin.
Muhto hárjehallamis lea maid dehálaš siviila oassi. Jus militearaossodagat galget sáhttit gálgat iežaset bargguid, de fertejit buohkat ovttasráđiid bargat. Suodjalus ferte beassat geavahit siviila geaidnofierpmádaga seamma áiggi go siviilla fievrredandárbbut áimmahuššojuvvojit. Dearvvašvuođasuorgi ferte maid plánet áimmahuššat heaggadehálaš barggu hástaleaddji dilis. Rájárasttildeapmi nu mo vásiheimmet máttabeale Guovdageainnu, gáibida ahte sihke Tuolloásahus, Biebmobearráigeahčču ja Suodjalus gulahallet. Vaikko váráiduhttin galgá fárrui, de galgá borramušsihkarvuohta vuhtii váldot. Go olgoriikka seagadasat bohtet guhkkin eret, de lea mearrideaddji ahte hámmaniin lea buorre dilli, muhto eai buot báikkiin leat hámmanat heivehuvvon militeara doaimmaide.
Geahččalus buohkaide
Nordic Response 2024 lea leamaš nana ja dehálaš iskkus militeara veahkis dahje doarjagis jus šaddá dasa dárbu. Leamaš maid iskkus siviilaservodahkii. Erenoamážit geográfalaš guovllus gos beaivválaččat eai leat nu olu militearat go Sis-romssas. Soalddáhat, soahtevovnnat, girdit ja helikopterat leat hárjehallan guovllus gos gielddat, siviila ásahusat ja ássit eai vásit dákkár doaimmaid beaivválaččat. Oppalohkái lea mannan bures.
Rievtti mielde lea gal vuojánráiddut, giddejuvvot geainnut ájihan biilavuoddjiid ja boazoealáhus lea vásihan stuorra guohtunhástalusaid amas gussiid dihtii. Dán rádjái ii leat Suodjalus ožžon nu olu dieđuid vahágiid birra dahje váidalemiid – mealgat unnit go stuorra hárjehallamiin eará báikkiin. Muhtimat leat sihkkarit vásihan ahte ii buot leat nu bures ráhkaduvvon, muhto danin lea dehálaš hárjehallat, gávdnan dihtii mii hehtte ja gávdnat čovdosa dasa. Muhtimat soitet leat jurddašan ii bat leat vejolaš eará guovllus hárjehallat. Soaitá leat, muhto midjiide geat leat oppalaš suodjalus, de dehálaš hárjehallat. Lea dehálaš ásahit ovttasbarggu, oahpásmuvvat, hástalusaid birra diehtit – ja ovttasráđiid gávdnat buriid čovdosiid.
Ovttasráđiid seamma guvlui
Fylkkagearggusvuođaráđđi lea ožžon beaivválaš ođđasiid hárjehallama birra ja mo siviilaservodat dan duste. Stáhtahálddašeaddji lea sihke ovdal ja hárjehallan áiggi ovttasbargan bures sihke HV-16 ja HV-17 (HV máksá ruovttusuodjalus). Min mielas lea Nordic Response oppalaččat čađahuvvon plána mielde, maiddái gehččon siviila čalmmiid mielde.
Go mii gullat mo smávva hástalusaid duos dás gálget, ahte báikeolbmot buktet varas káfe soalddáhiidda, ja ahte Suoma suodjalushoavda rábmo mo báikkálaš Hv-soalddáhat leat leamaš ofelaččat ja neavvut olgoriikka vehkii, de muitala dat midjiide ahte buot buorit návccat barget seamma ulbmila nammii. Dušše ovttasráđiid oažžut mii buresdoaibmi oppalašsuodjalusa mii lea buoremus lági mielde gearggus dustet boahttevaš hástalusaid.