Jostein lei birgetmeahttun ruovttušiljus
Vihtta jagi maŋŋel go maŋemus lei crossa Guovdageainnus, de fas devddii mohtorjietna Gáhkkormarrasa.
Beaivváš, bensiidnahádja, mohtorjietna ja badjelaš čuođi geahčči ledje čoahkkanan Gáhkkormarrasii Guovdageidnui go beakkán retrocross skutergilvvut lágiduvvo vuosttaš geardde Guovdageainnus.
Vuodjin lei vuosttaš oassi Norggacupas, mii loahpahuvvo miessemánu álggus Kárášjogas. Moaddelogi vuoddji gilvaledje skuteriiguin main dat boarrásepmosat ledje boarráseappot go nuoramus vuoddjit.
Vujii bures
Kárášjoga mohtorsearvi lei boahtán ollu vuddjiiguin ja sin searvi lei mealgat stuorimus. Okta sis guhte iežas luohkás lei birgetmeahttun lei Maxim Leonov. Son vuittii buot golbma heata.
– Dát lei hirbmat somá. Mašiidna doaibmá bures ja vuodjinbána maid lea viehka retro. Heivehuvvon bures boares skohteriidda. Mun lean vuodján muhtun gilvvuin gos dat kuvllat šiljus leat stuorábut go skohterat ja dan eai gierdda dát boares vuojánat nu bures, dadjá Leonov maŋŋel goalmmát heata.
Son muitala ahte lea ollu suohttasit gilvalit dakkár šiljus mii lea heivehuvvon boares vuojániidda, muhto oaivvildii gal ahte lei oažžut vuodjit vel eambbo.
– Go ná fiinna šilju lei, de livčče juollut vel eambbo gerddiid vuodjit birra, mojohallá Leonov.
Son vuodjá Yamaha SRX skuteriin mii lea seammalágan go mainna Hugo Haetta lávii gilvvohallat. Leonov muitala ge humadan Haettain.
– Su mielas lei hui somá oaidnit ahte Yamaha ain birge nu bures, mojohallá son, ii ge loga nu stuora vuordámušaid rievvárvuodjimii gos dat golbma buoremusa juohke luohkás deaivvadit.
– Doppe leaba sihke Niillas Kemi Haetta ja Jostein Biti, sudnuin lea váttis birget. Sudnos leat veaháš ođđasit vuojánat main veaháš geahppasit lea vuodjit, dadjá Leonov.
Gal son diđii
Maŋŋel bottoža mii šattai go okta vuoddji roasmmehuvai šilju alde ja sáddejuvvui ambulánssain, de ledje lágideaddjit gergosat lágidit rievvárvuodjima.
Rievvárvuodjimis šattai nu go Leonov einnostii, ahte Jostein Biti ja Niillas Kemi Haetta bođiiga vuosttažin ja nubbin, ja Leonov ges goalmmádin.
– Dat lea álo somá vuodjit retrocrossa. Ja diehttelasat álo somá vuoitit, dan dihte mun gilvvohalan ge, dadjá Jostein Biti.
Son vuittii buot golbma heata, ja vel rievvárvuodjima. Biti vujii seamma vuojániin go dalle go vuittii EM gilvvuid 2003:s. Rievvárvuodjimis lei Kemi Haetta ovddabealde guokte runda, ovdal go Biti njuikii su meattá.
– Vuolgga lei veaháš heitot, nu ahte šadden maŋŋái. Ožžon ollu muohttaga iežan njeaiga guokte vuosttaš runda, nu ahte šadden geahččat gokko son vuodjá. Go gávdnen iežan geainnu, de mun gal bessen meattá ja guđđen maid su, mojohallá vuoiti.
– Nuorra bárdni orui váiban, ii nagodan doallat veterána maŋis?
– Mun lean nu hárjánan vuodjit ja hárjánemiin dieđus gávnnan iežan luottaid álkibut go oallugat earát, dadjá Biti.
Son lea fas vuodjimen Deanus guovtti vahkku geahčen ja fas Kárášjogas miessemánu álggus. Dat leat ge dat guokte maŋemus retrocross-vuodjima dán áigodagas.
Ii dábálaš crossa gal
Vaikko Biti vujii hirbmat bures ja vuittii juste nu go háliidii, de ii loga gal iežas dábálaš crossa šat vuodjit.
– Dasa mun gal lean beare boaris. Lean vuodján dan maid lean galgan vuodjit. Dat šaddá beare duođalaš ja mus ii leat šat dat áigi mii gáibiduvvo hárjehallamii. Muhto diehttelasat gal livččii hirbmat somá gal, dadjá Jostein Biti.
Duhtavaš gilvojođiheaddji
Johan Mathis Gaup lei gilvojođiheaddji Gáhkkormarrasis, ja son lei duhtavaš lágidemiin.
– Dá lea dakkár litna álgu
Guovdageainnu mohtorsearvái mii galggašii fas beassat dan dássái mas ovdal lea leamaš. Dáppe ii leat 2019 rájes leamaš skutercross gilvu, nu ahte dá lea hui fiinna lágideapmi. Vuoddjit leat duhtavaččat ja šillju lea heivehuvvon retrovuojániidda. Obbalaččat lean mun hui duhtavaš, vaikko mis ledje guokte lihkohisvuođa nu go crossas jo sáhttet leat, dadjá Gaup.
Guokte vuoddji sáddejuvvuiga buohccevissui lihkohisvuođaid geažil, muhto searvi oaččui dieđu ahte eai leat hirbmat duođalaš lihkohisvuođat.
– Livčče oažžut veaháš eambbo geahččit, muhto dál beassážiid áiggi dáidet olbmuin ollu eará doaimmat.
Háliidan maid giitit buohkaid geat leat bargan searvvi ovddas dáppe, sihke odne ja maid vahkkuid ovdal gilvvu, dadjá Gaup.
Giitá
Erika Niittyvuopio lei gilvvuid váldolágideaddji, ja son lei hirbmat duhtavaš gilvvuin ja lágidemiin.
– Lihkus gárte doarvái bargit vai nagodeimmet čađahit gilvvuid. Háliidan giitit sihke min čeahpes, viššalis bargiid, visot vuddjiid, gehččiid ja diehttelasat min sponsoriid, sihke báikkálaš ja maid daid mat leat olggobealde, dadjá son.