– Ii bieggafámu, muhto vuođđoealáhusaid
Fefo Nanne konferánssas lei gažaldat mo mii galgat eallit ja hukset boahtteáiggi Finnmárkku.
Dán jagáš Nanne konferánsa lágiduvvui Guovdageainnu Thon hoteallas cuoŋománu 9. beaivvi. Konferánssa fáddán dán jagi lei «Golbma kultuvrra jođihanfápmun», ja gažaldat man prográmmajođiheaddji Johan Vasara jearai lei «Mo mii galgat eallit ja hukset boahtteáiggi Finnmárkku?».
Panelas ledje fylkkasátnejođiheaddji Hans-jacob Bønå, sámediggeráđđi Berit Marie P. E. Eira, Norgga kvenalihtu jođiheaddji, Rune Sundelin ja muhtun Finnmárkku suohkaniid sátnejođiheaddjit.
– Ii bieggafápmu, muhto …
Guovttis geat ságastallamis leigga hui ovttaoaivilis, leigga Guovdageainnu sátnejođiheaddji Anders S. Buljo ja Deanu sátnejođiheaddji Jon Erland Balto.
Sihke Buljo ja Balto oaivvildeigga ahte bieggafápmu ii leat geaidnu man galgá gállit Finnmárkkus, muhto baicca fámuid bidjat loktet ja nannet vuođđoealáhusaid, nu go guolásteami, eanandoalu, boazodoalu ja maid turismma.
– Mii eat ábut vajáldahttit iežamet historjjá, 1970–80-logus han mis lei bures doaibmi guolástanindustriija ja stáđis olmmošlohkku. Galggašii baicca guoli oažžut ruovttoluotta ja nu buvttadit vaikko man ollu vuođđoávdnasiid maid sáhttit sáddet máilbmái, muittuhii Deanu sátnejođiheaddji go sus lei sáhkavuorru.
– Mainna mii eat sáhte eallit? Mu mielas lea hui suivat gullat ruvke- ja bieggaturbiidnaplánaid. Dat eahpitkeahttá billistit boazodoalu ovdii min suohkanis. Areálat unnot, ja de lea čielggas ahte boazolohku ferte maid unnut, dajai ges Guovdageainnu sátnejođiheaddji ja muittuhii dan areáladárbbu mii bieggaturbiinnaid čuovvu:
– Juohke turbiidna gáibida areála nu go ovtta spábbačiekčanšilju, ja Finnmárkui lea hupmu cegget 5000 dakkára. Dasa lassin vel galget infrastruktuvra ja luottat mat leat govddibut ja buorebut go ollu eará guovlluin, dajai son.
– Vuođđoealáhusat leat čoavddusin
Ii goabbáge sátnejođiheaddji mieđa dasa ahte bieggafápmu lea čoavddus dasa mainna Finnmárkkus galgat eallit boahtteáiggis, muhto baicca vuođđoealáhusat.
Ávvir deaivvada sátnejođiheaddjeguovttuin Thon hoteallas maŋŋel konferánssa ja Jon Erland jearrala ge mainna bat mii Finnmárkkus leat eallán, historjjálaččat? Ja vástida ieš:
– Boazodoaluin, meahcástemiin ja guolástemiin. Jagiid mielde leat guolástanresurssat sirdojuvvon eret Finnmárkkus earreortnegiin. Dál livččii mis buorre vejolašvuohta fidnet daid ruovttoluotta jus beare guolástandieđáhusas dahkkošii juoidá konkrehta dan ektui, dadjá Balto.
– Mii dat konkrehta livččii?
– Jus Finnmárku oččošii ruovttoluotta eanas guolleresurssaid, de dat buvttášii bargosajiid ja riggodaga, sihke ekonomalaš riggodaga ja maid mearragáddeservodagat ceagganivčče fas. Mearragáttiin leat dál ollu guorus dálut, unnán bargosajit ja olbmot fárrejit eret, vástida Balto.
– Jon Erlandas lei hui buorre ja vuđolaš čilgehus guolásteami birra, earit eai leat šat báljo finnmárkulaččain, dat leat sirdojuvvon stuora guollefatnasiidda mat dolvot riggodagaid eret, dadjá Guovdageainnu sátnejođiheaddji Anders S. Buljo.
Birrasii 60 fatnasa
Deanus leat buot namuhuvvon vuođđoealáhusat, doppe lea eanandoallu nanus, dat lea stuora boazodoallogielda ja doppe lea guolásteapmi. Doppe leat dál birrasii 60 guollefatnasa.
– Jo, diet bealli lea hirbmosit ovdánan maŋemus jagiid, muhto dál han lea guolásteapmi ođđasit regulerejuvvon ja sihke guolle- ja reabbáearit leat unniduvvon. Dál ii leat go sullii 40 proseantta vel dan earis mii diibmá lei, dadjá Balto.
Son namuhii sáhkavuorustis ahte Finnmárkkus ledje 1960-,
1970- ja 1980-logus ealli guolástanservodagat ja olmmošlohku bisui stargasit. Ávvir jearrá sus mo dál lea dan ektui.
– Na, dál ii leat ii mihkke šat. Báhcavuonas ja muhtun smávit báikkiin leat vel báhcán smávva fitnodagat. Báhcavuotna lea vel dat áidna báiki gos dál ain ellet guolástemiin, dadjá son.
5000 spábbačiekčanšilju
Guovdageainnu sátnejođiheaddji Anders S. Buljo lohká iežas veháš balus dan fápmopáhkas man ráđđehus lea evttohan. Go jus dat šaddá duohtan, de lohká sátnejođiheaddji dan čuohcat garrasit
vuođđoealáhusaide ja earenoamážit boazodollui.
– Boazodoallu lea jo garrasit regulerejuvvon, jus areálat unnot de diehttelasat šaddá unnidit boazologu. Guovdageaidnu, mii lea stuora boazodoallosuohkan, dáppe šaddet muhtumat heaitit boazodoalus, iige dat leat rievttes geaidnu dasa mainna mii Finnmárkkus galgat eallit boahtteáiggis, dadjá Buljo.
Sámediggi ovttaoaivilis sátnejođiheddjiiguin
Sámediggeráđđi Berit Marie P. Eira ovddastii Sámedikki konferánssas, ja iežas sátnevuorus son
lei áibbas ovttaoaivilis sátnejođiheaddjeguovttuin.
– Dat mii lea hui čielggas lea ahte mii Sámedikkis háliidit ealáhusovdáneami. Mii Finnmárkkus geavahit luonddu issoras ollu, meahcástallamii, guolásteapmái ja boazodollui, nu ahte dáppe ii leat sadji bieggafápmui. Midjiide lea ealáhusovdáneapmi dehálaš, muhto ii ábut mannat daid ealáhusaid ovdii mat mis jo leat dáppe. Ii leat dušše bieggafápmu mainna dáppe sáhttit eallit, dajai son.