Ii oainne ákka rahpat luossabivddu Deanučázádagas
Ođđa láhkaásahus Deanučázádaga bivddu olis lea dál gulaskuddamis. Das evttohit muddet luossabivddu eanet go ovdal. Seammás oaivvildit ahte báikkálaš olbmuid rievttit galget vuoruhuvvot go sáhttet rahpat bivddu.
– Luossabivdu Deanučázádagas lea guovddáš oassi sámiid johkakultuvrras. Luossabivddu gidden lea gáržžideaddji doaibmabidju. Mun beroštuvan das ahte sihke luossa ja bivdokultuvra galget ceavzit. Mis eiseváldiin lea ovddasvástádus áimmahuššat vuđolaš rivttiid. Dat guoská sihke kulturdoaimmaheami riektái ja ceavzilis lundui. Dat rievttit leat dehálaččat
dálá ja boahttevaš buolvvaide, dadjá dálkkádat- ja birasgáhttenministtar Andreas Bjelland Eriksen preassadieđáhusas.
Bivdonjuolggadusat
Norga ja Suopma leat vuolláičállán diimmá juovlamánus ođđa bivdonjuolggadusaid Deanučázádaga hárrái. Njuolggadusat gustojit ráji alde Deanučázádaga gaskii. Dat leat fámus 2024 bivdoáigodaga rájes, ja boahtá Deanušiehtadusa sadjái mii lei fámus gaskkal 2016 ja 2024.
Norgga beale ođđa bivdonjuolgadusat doaimmahuvvojit praktihkalaččat golmma láhkaásahusa bokte mat dál leat gulaskuddamis.
Evttohusat
Láhkaásahusa evttohusas, bivddu birra rádjajogas ja čázádaga vuolit
oasis Norgga bealde ásahuvvojit ođđa vuođđonjuolggadusat. Vuođđonjuolgadus mearkkaša dan ahte bivdu muddejuvvo dahje regulerejuvvo eanet go ovdal, náli mielde. Ráddjejuvvon bivdu sáhttá rahppot jus unnit go 20 proseantta luosas mii lea jogas meroštallojuvvojit leat hui geahnoheapmen. Go bivdu rahppo, de dat regulerejuvvo bivdoeari mielde ii ge bivdoáiggi mielde, nu go lei ovdal.
Dát ođđa vuođđonjuolgadus nanne báikkálaš vuoigatvuođaguddiid rivttiid bivdui go dat rahppo. Dat galget leat maiddái mielde juohkimis eriid.
– Mii oaidnit dál ahte luossabivddu giddemis lea leamaš positiiva effeakta doppe gos Deanučázádagas lei heajumus dilli náli ektui. Dát leat buorit ođđasat, muhto dađi bahábut lea ain guh
ká dassái go leat doarvái luosat. Dat lea sivvan dasa manne ii leat vuođđu rahpat luossabivddu Deanučázádagas 2024:s, lohká ministtar Eriksen.
Deanu giddema geažil luossanálli lassánii 21 proseanttas 42 prosentii.
Bivdá oaiviliid
Norgga beale evttohit álkit vuođđonjuolggadusa bivdui dan sivas go ii leat sáhka máŋgga guollešlájas, muhto dattetge galgá vuođđuduvvot nana luossanálli mii buvttaduvvo eanus.
– Leat olu sivat das manne Deanučázádaga luossanálli lea heittot. Danin galgat árvvoštallat buot doaibmabijuid mat sáhttet buoridit joga dili. Mii sávvat danin konstruktiiva oaiviliid dán gulaskuddanvuorus, dat sáhttet váikkuhit min oktasaš mihtuid, namalassii ahte mii oažžut gievrras ja stáđis luossanáliid ruovttoluotta Deanučázádahkii, dadjá Eriksen.
Eará bivdu joatkášuvva
Láhkaásahusaid mielde eará guollešlájaid bivdu joatkašuvvá nu go maŋimuš jagiid dahkkui. Báikkálaš ássit sáhttet bivdit sihke gáttis ja fatnasis. Sáhttá leat maid vejolaš bivdit baskesčalmmát sáimmain álgo- ja loahpageahčen bivdoáigodagas. Badjeoasis čázádagas dakkár bivdu lea rabas olles áigodaga. Stággobivdu eará guollešlájaid maŋis lea rabas olles bivdoáigodaga maid.
Dasa lassin báikkálaš olbmot sáhttet bivdit ruoššaluosa.
Gulaskuddanáigodat lea miessemánu nuppi beaivvi rádjái.