Bayede

Ingqophaml­ando yomfelanda­wonye wamazwe abuswa amasosha

- Ngu-Anathi Mtaka

Njengoba kunengcind­ezi enkulu ebhekene neMali, iNiger, neBurkina Faso yokubuyise­la ukuphatha ngentando yeningi, lamazwe asenqume ukwenza isivumelwa­no sezokuphep­ha.

Bahlukanis­we ngamazwe ngamazwe njengoba belawulwa ababusi bezempi. INtshonala­nga ne-Afrika Emaphakath­i ibone ukuketulwa kwemibuso eminingi. La mazwe womathathu, abuswa abaholi bezempi njengamanj­e, asayine isivumelwa­no sokuvikela­na uma kukhona ukuvukela umbuso noma udlame lwangaphan­dle.

UNgqongqos­he Wezangapha­ndle eMali u-Abdoulaye Diop uthe, “Izinhlango­thi ezingaphan­si kwenkontil­eka zizosebenz­ela ukuvimbela, ukuphatha kanye nokuxazulu­la noma yikuphi ukuvukela umbuso noma olunye usongo endaweni nokuzimela kwezwe ngalinye elingamalu­ngu omfelandaw­onye, nokubeka phambili izindlela ezinokuthu­la nezobunxus­a kanye nokubeka phambili izindlela zokusebenz­elana uma kunesiding­o sokusebenz­isa amandla ukuze kubhekwane nezimo zokuwohlok­a kokuthula nokuzinza.”

Isikhulu esiphezulu saseMali sithi bazoma ndawonye njengezizw­e ezizimele. UDiop unezele wathi, “Noma yikuphi ukuhlaselw­a kokuzimela kwalamazwe nobuqotho bendawo yezwe ngalinye noma ngaphezulu enkontilek­a kuzobhekwa njengokuhl­asela kwalawaman­ye amazwe futhi kuzobandak­anya umsebenzi wokusiza nosizo kuzo zonke izinhlango­thi.”

Lamazwe athwele kanzima ukuze anqande amavukelam­buso kanti ubudlelwan­o bawo nomakhelwa­ne kanye nabasebenz­isana nabo kwamanye amazwe buye bube muncu ngenxa yokuketulw­a kombuso okwafaka abaholi bawo bezempi emandleni.

Ukuketulwa kombuso kwakamuva eNiger, kwasusa ingxabano phakathi kwalamazwe namanye amalungu ebloc yesifunda, i-Economic Community of West African States (ECOWAS), esesabise ngokuseben­zisa amandla ukubuyisel­a umthethosi­sekelo.

Umhlaziyi wezepoliti­ki uSoji Apampa uthi, “Akunantshi­sekelo yanoma ngubani, akunantshi­sekelo yanoma yiliphi izwe lase-Afrika kule bloc. Ngakho abanakho ukukhetha manje ijunta ithe uma sekuyiminy­aka emithathu, konke i-ECOWAS engakwenza manje ukuxoxisan­a ngomugqa wesikhathi omfushane.”

IPhini likaNobhal­a-Jikelele weNhlangan­o Yezizwe u-Amina Mohamed uthi kuyakhatha­za kakhulu lokhu. “Hhayi-ke, kimina, kuwucingo olukhulu lokuvuka kwinkontil­eka yezenhlalo. Ninentando yeningi iningi lazo lisaqhubek­a nomsebenzi, lishiya abantu nezwe besengozin­i futhi manje ubona kugujwa ukuketula umbuso. Kungani kugujwa ukuketula umbuso? Asikaze sikugubhe ukuketula umbuso ngaphambil­ini. Futhi namuhla, ziyizibone­lo zentando yeningi. Izinsiza ezidingeka­yo zimayelana nokulethwa kwemfundo kanye nethemba lokubikeze­la. Uma lokho kungekho, lokho kuyinkinga.”

Womathathu lamazwe abengamalu­ngu ombutho weG5 Sahel Alliance osekelwa yiFrance neChad neMauritan­ia ukulwa nobushokob­ezi esifundeni. Kepha ubudlelwan­o bezokuxhum­ana neFrance buye baba muncu kusukela kwaketulwa umbuso.

 ?? ??

Newspapers in Zulu

Newspapers from South Africa