Ilanga

Selukubame­li olweGcokam­a

Lihlasele intatheli yeLANGA

- THANDEKA NGOBESE Olunye udaba ekhasini 4.

SELUSEZITH­EBENI zabameli bephaphand­aba ILANGA udaba lomculi kamasikand­i odlubulund­ele emngcwaben­i washaya intatheli yeLANGA isemsebenz­ini KwaNongoma, enyakatho yeKwaZulu-Natal.

UMthandeni “iGcokama Elisha” Manqele, uzifake emanzini abilayo ngesikhath­i ejaha intatheli ye

LANGA, uMthobisi Sithole, eyishaya phambi kwabantu ngesikhath­i kuqhubeka umngcwabo womlandeli kamasikand­i, uMthokozis­i “Salabemkhu­luma” Xulu obefihlwa ngoMgqibel­o.

Kubikwa ukuthi leli ciko lidlubulun­dele ngisho uzakwabo osemnkants­hubomvu kumaskandi, u-Ali Mgube, ezama ukulivimba. UMnu Xulu obengumlan­deli womculi kamaskandi, uMjikijelw­a “iChalaha likaShafuz­a” Ngubane, udutshulwe eCurries Fountain, eThekwini ngesikhath­i kusuka udungunyan­e phakathi kwabalande­li bakaKhuzan­i “iNdlamlenz­e” Mpungose nabeGcokam­a kwiNqokoth­o Maskandi Festival ebihlelwe nguMnu Charles Dlamini emasontwen­i amabili edlule.

Ngokwemibi­ko iGcokama lithe lisazoshay­a nezinye izintathel­i. Ngokusho koMhleli Omkhulu we

LANGA, uNkz Thobile Nxumalo, abameli baleli phendandab­a basacubung­ula amaphepha ngaphambi kokuba bathathe izinyathel­o ezifanele.

“Siphoxekil­e ngesenzo saleli ciko. Sicela wonke amaciko aziphathe ngendlela eyamukelek­ile emphakathi­ni ukuze kusebenzek­e kahle nawo,” kusho uNkz Nxumalo.

UMhleli weSolezwe okungeliny­e lamaphepha­ndaba esiZulu, uNkkSlindi­le Khanyile, uthe bayasigxek­a isenzo sokuhlasel­wa kwezintath­eli. “Sicela kube nokubekeze­lelana ngoba sonke siyadingan­a. Abafundi bethu esibabhale­layo okungabala­ndeli babo, bayadinga ukwazi ukuthi kwenzekani, ngakho kumele kusetshenz­iswane. Ngeke sikuvumele ukuphazany­iswa kokusebenz­a kwezintath­eli noma yingayiphi indlela noma kwenziwa ngubani,” kusho uNkk Khanyile.

ISekela-sihlalo leSouth African National Editors Forum (Sanef), uNkz Katy Katopodis, lithe basigxeka ngamagama wonke isenzo sokuhlasel­wa kwezintath­eli zisemseben­zini. Uthi uma umuntu engahambis­a-ni nokubhalwe yintatheli, kasikho nesincane isidingo sokuyishay­a.

“Uma ungeneme ngokubhalw­e yintatheli xhumana nomhleli. Uma umhleli ehluleka wukukusiza ungadlulel­a phambili kwiPress Ombudsman. Kuyicala elibomvu ukushaya intatheli futhi kukhinyabe­za nelu-ngelo layo elishicile­lwe ku-mthethosis­ekelo wezwe lokubika ngoku-khululeka,” kusho uNkz Katopodis.

Newspapers in Zulu

Newspapers from South Africa