UKUBHABHADISA NGAMANZI AKUGCINA ANGA NGO-JOHANE UMBHABHADISI
NGIFISA namuhla sibheke lesi sivumo sokholo okuthiwa wukubhabhadiswa. Igama-ke elithi ukubhabhadiswa ngesihumusho lisho ukucwiliswa noma ukucwilisa.
Into ecwiliswayo-ke icwiliswa entweni ewuketshezi njengamanzi. Into okuthiwa wubhabhadiso yayingekho eTestamenteni Elidala noma esivumelwaneni esidala. Umsebenzi wokubhabhadisa ufike noJohane umbhabhadisi ngokuthunywa nguNkulunkulu ukulungiselela abantu esivumelwaneni esisha.
Lokho sikuthola ekulobeni kukaMathewu 3:1-2, lapho kuthi: “Ngaleyo mihla kwavela uJohane uMbhabhadisi eshumayela ehlane ethi ‘Phendukani ngokuba umbuso wezulu ususondele’.” Wayememezela ngombuso wezulu owawuzofika ngoJesu ngoba ngesikhathi sabaprofethi kakukhulunywanga lutho ngendaba yempilo yasezulwini.
Lokhu kuphenduka-ke uJohane ayekhuluma ngakho, wukuvuma izono ubhabhadiswe, okuwuphawu lokwehlukana nezono nokona. “Khona kwaphumela kuye iJerusalema, iJudiya lonke, izwe lonke laseJordan babhabhadiswa nguyena emfuleni iJordan bevuma izono zabo.” - NgokukaMathewu 3:5-6. UJohan-ke yena wayebhabhadisa ngamanzi kuphela kodwa wabazisa abantu ukuthi uyeza ozobabhabhadisa nangomoya - yena (uJohane) wayengawanikwanga lawo mandla ngoba umbuso wezulu wawungakafiki.
Manje-ke le nkonzo yokubhabhadiswa yenziwa kumuntu osevume izono zakhe besecwiliswa emanzini, inyama yakhe igezwe ezonweni kusale lo muntu wesibili ongumoya yena owayesala engabhabhadisiwe ngoba lawo mandla ayabelwe uJesu kuphela.
NoJesu esefike esigabeni sokuzithathela izinqumo, wanquma ukwenza isifungo senkolo sokuthi naye aphenduke avume izono abhajadiswe ngokucwiliswa emanzini.
Ngoba-ke inyama yakhe yayisigeziwe, kwabe sekwehla umbuso wezulu unguMoya Ongcwele ngesimo sejuba, wangena kuyena kwaba wukubhajadiswa kwakhe kwesibili kukamoya. “UMoya Ongcwele enesimo somzimba njengejuba wehlela phezu kwakhe; kwavela izwi ezulwini, lithi: ‘Wena uyindodana yami ethandekayo; ngithokozile ngawe.” NgokukaLuka 3: 21-22”.
Manje-ke lokhu kwaba yisiboniso sokuthi uma umuntu esebhabhadisiwe ngokwamanzi, uyobe esemukeliswa umbhabhadiso kaMoya ukuze uMoya avume ukukholwa ngoba inyama ingavuma ukukholwa kodwa umoya uphikisane nayo kanjalo nomoya ungavuma ukukholwa kodwa inyama ingavumi, kungakho kumele uzalwe kabusha ngamanzi nangomoya.
“UJesu waphendula wathi kuye: ‘Ngiqinisile, ngiqinisile ngithi kuwe, uma umuntu engazalwa ngokusha, angewubone umbuso kaNkulunkulu.” UNikodemu wathi kuye: “Umuntu angazalwa kanjani esemdala na? Angangena ngokwesibili esiswini sikanina azalwe na?” Waphendula uJesu, wathi: “Ngiqinisile, ngiqinisile ngithi kuwe, uma umuntu engazalwa ngamanzi nangomoya, angengene embusweni kaNkulunkulu.
"Lokho okuzelwe yinyama kuyinyama, nalokho okuzelwe nguMoya kungumoya.”
NgokukaJohane 3:3-6. Kule ncwadike sizwa uJesu eyicacisisa indaba yombhabhadiso nokwahlukana kwayo.
Ukuthi umuntu kumele azalwe ngamanzi kanjalo nangomoya ngoba kukhona okuzalwa yinyama nokuzalwa ngomoya okuwumphefumulo.
Manje-ke ngiye ngizwe kunabathi kasisekho isidingo sokubhabhadiswa
ngamanzi okuyinto eyehlukile kunaleyo eyashiwo uJesu ukuthi ukuzalwa kabusha kubili okwamanzi nokomoya.
Kakukho-ke emlandweni wenkolo lapho kwake kwathiwa kakusenasidingo sokuba okuzelwe yinyama kucwiliswe emanzini, okuwuphawu lokuzalwa kabusha komzimba.
Abapostoli baqhubeka nokubhabhadisa abantu emanzini base bemukeliswa uMoya Ongcwele emuva kokubhajadiswa.
“Kwathi ukuba abaphostoli baseJerusalema bezwe ukuthi iSamariya lilamukele izwi likaNkulunkulu, bathumela kubo uPetru noJohane, sebehlele khona babakhulekela ukuba bamukele uMoya oNgcwele ngokuba wayengakehleli nakoyedwa kubo kodwa babesabhabhadiswe egameni leNkosi uJesu kuphela.
Khona babeka izandla phezu kwabo base bamukela-ke uMoya oNgcwele.” IZenzo 8:14-17. Siyathola futhi kuyona incwadi yeZenzo lapho uFiliphu ebhabhadisa khona uMkhushi emanzini. “Kwathi besahamba endleleni, bafika emanzini, umthenwa wathi: “Bheka nanka amanzi, kwalani ukuba ngibhabhadizwe na?” UFiliphu wathi kuye: “Uma ukholwa ngenhliziyo yonke, kungenziwa.” Waphendula wathi: “Ngiyakholwa ukuthi uJesu Kristu uyindodana kaNkulunkulu.” Wayalela ukuba inqola ime. Behlela emanzini bobabili, uFiliphu nomthenwa, wambhabhadisa.
IZenzo 8:36-38 “Kasikho-ke isizathu sokuba kungagxekwa amabandla abhabhadisa ngokwamanzi njengento engahambisani nesivumo sokholo. “Kwathi uPetru esakhuluma lawo mazwi, uMoya Ongcwele wehlela phezu kwabo bonke ababelizwa izwi.
Abokusoka, abakholwayo ababefikile noPetru bamangala kakhulu, ngokuba isipho sikaMoya Ongcwele sitheliwe naphezu kwabezizwe. Ngokuba babezwa bekhuluma ngezilimi, betusa uNkulunkulu. Khona uPetru waphendula wathi: “Ukhona yini ongala namanzi ukuba bangabhabhadiswa laba abamukela uMoya Ongcwele njengathi na?” Wayeseyala ukuba babhabhadiswe egameni leNkosi. Base bemncenga ukuba ahlale izinsuku ezithile.
IZenzo 10:45-48. Lobu wubufakazi bokuthi ukubhabhadisa ngamanzi kakugcinanga ngoJohane. Ngesikhathi uShembe efikelwa wumyalelo wenkolo ngezwi lomemo, wayalelwa ukuba abhabhadiswe ngombhabhadiso owabhabhadisa uJesu, okungowamanzi. Ngenxa yokuthi-ke wayesengene ebandleni lamaWeseli, wababikela abafundisi bakhe ngalelo lizwi kodwa bamalela ukuba enziwe lowo mbhabhadiso bathi bona kabasawenzi.
Wabesebuza-ke uShembe ukuthi alalele bani phakathi kukaNkulunkulu (izwi) nabo na, bamxosha-ke ebandleni wathola iNative Baptist okuyiyona eyambhabhadisa ngalowo mbhabhadiso.
Akazikhethelanga kodwa wayalelwa. Ngaleyo ndlela-ke kunezinto uNkulunkulu amyalela zona ngqo uShembe ukuba azenze noma angazenzi, okuye kubaxake-ke abangemukeliswanga lelo lizwi kubesengathi uphindisela ukholo ezintweni osekwadlulwa kuzona noma esezayekwa.
Lokho-ke kwakha umehluko phakathi kwevangeli lezivumelwano zabantu ngokukholwa nalokho okuwumbuso kaNkulunkulu noma wezulu lo esawethenjiswa nguJohane umbhabhadisi ukuthi ususondele masiphenduke sibhajadiswe.