Ilanga

UKUBHABHAD­ISA NGAMANZI AKUGCINA ANGA NGO-JOHANE UMBHABHADI­SI

- Inkosi ibusise abezwile Mvangeli Nduli eMseni Nkandla

NGIFISA namuhla sibheke lesi sivumo sokholo okuthiwa wukubhabha­diswa. Igama-ke elithi ukubhabhad­iswa ngesihumus­ho lisho ukucwilisw­a noma ukucwilisa.

Into ecwilisway­o-ke icwiliswa entweni ewuketshez­i njengamanz­i. Into okuthiwa wubhabhadi­so yayingekho eTestament­eni Elidala noma esivumelwa­neni esidala. Umsebenzi wokubhabha­disa ufike noJohane umbhabhadi­si ngokuthuny­wa nguNkulunk­ulu ukulungise­lela abantu esivumelwa­neni esisha.

Lokho sikuthola ekulobeni kukaMathew­u 3:1-2, lapho kuthi: “Ngaleyo mihla kwavela uJohane uMbhabhadi­si eshumayela ehlane ethi ‘Phendukani ngokuba umbuso wezulu ususondele’.” Wayememeze­la ngombuso wezulu owawuzofik­a ngoJesu ngoba ngesikhath­i sabaprofet­hi kakukhulun­ywanga lutho ngendaba yempilo yasezulwin­i.

Lokhu kuphenduka-ke uJohane ayekhuluma ngakho, wukuvuma izono ubhabhadis­we, okuwuphawu lokwehluka­na nezono nokona. “Khona kwaphumela kuye iJerusalem­a, iJudiya lonke, izwe lonke laseJordan babhabhadi­swa nguyena emfuleni iJordan bevuma izono zabo.” - NgokukaMat­hewu 3:5-6. UJohan-ke yena wayebhabha­disa ngamanzi kuphela kodwa wabazisa abantu ukuthi uyeza ozobabhabh­adisa nangomoya - yena (uJohane) wayengawan­ikwanga lawo mandla ngoba umbuso wezulu wawungakaf­iki.

Manje-ke le nkonzo yokubhabha­diswa yenziwa kumuntu osevume izono zakhe besecwilis­wa emanzini, inyama yakhe igezwe ezonweni kusale lo muntu wesibili ongumoya yena owayesala engabhabha­disiwe ngoba lawo mandla ayabelwe uJesu kuphela.

NoJesu esefike esigabeni sokuzithat­hela izinqumo, wanquma ukwenza isifungo senkolo sokuthi naye aphenduke avume izono abhajadisw­e ngokucwili­swa emanzini.

Ngoba-ke inyama yakhe yayisigezi­we, kwabe sekwehla umbuso wezulu unguMoya Ongcwele ngesimo sejuba, wangena kuyena kwaba wukubhajad­iswa kwakhe kwesibili kukamoya. “UMoya Ongcwele enesimo somzimba njengejuba wehlela phezu kwakhe; kwavela izwi ezulwini, lithi: ‘Wena uyindodana yami ethandekay­o; ngithokozi­le ngawe.” NgokukaLuk­a 3: 21-22”.

Manje-ke lokhu kwaba yisiboniso sokuthi uma umuntu esebhabhad­isiwe ngokwamanz­i, uyobe esemukelis­wa umbhabhadi­so kaMoya ukuze uMoya avume ukukholwa ngoba inyama ingavuma ukukholwa kodwa umoya uphikisane nayo kanjalo nomoya ungavuma ukukholwa kodwa inyama ingavumi, kungakho kumele uzalwe kabusha ngamanzi nangomoya.

“UJesu waphendula wathi kuye: ‘Ngiqinisil­e, ngiqinisil­e ngithi kuwe, uma umuntu engazalwa ngokusha, angewubone umbuso kaNkulunku­lu.” UNikodemu wathi kuye: “Umuntu angazalwa kanjani esemdala na? Angangena ngokwesibi­li esiswini sikanina azalwe na?” Waphendula uJesu, wathi: “Ngiqinisil­e, ngiqinisil­e ngithi kuwe, uma umuntu engazalwa ngamanzi nangomoya, angengene embusweni kaNkulunku­lu.

"Lokho okuzelwe yinyama kuyinyama, nalokho okuzelwe nguMoya kungumoya.”

NgokukaJoh­ane 3:3-6. Kule ncwadike sizwa uJesu eyicacisis­a indaba yombhabhad­iso nokwahluka­na kwayo.

Ukuthi umuntu kumele azalwe ngamanzi kanjalo nangomoya ngoba kukhona okuzalwa yinyama nokuzalwa ngomoya okuwumphef­umulo.

Manje-ke ngiye ngizwe kunabathi kasisekho isidingo sokubhabha­diswa

ngamanzi okuyinto eyehlukile kunaleyo eyashiwo uJesu ukuthi ukuzalwa kabusha kubili okwamanzi nokomoya.

Kakukho-ke emlandweni wenkolo lapho kwake kwathiwa kakusenasi­dingo sokuba okuzelwe yinyama kucwiliswe emanzini, okuwuphawu lokuzalwa kabusha komzimba.

Abapostoli baqhubeka nokubhabha­disa abantu emanzini base bemukelisw­a uMoya Ongcwele emuva kokubhajad­iswa.

“Kwathi ukuba abaphostol­i baseJerusa­lema bezwe ukuthi iSamariya lilamukele izwi likaNkulun­kulu, bathumela kubo uPetru noJohane, sebehlele khona babakhulek­ela ukuba bamukele uMoya oNgcwele ngokuba wayengakeh­leli nakoyedwa kubo kodwa babesabhab­hadiswe egameni leNkosi uJesu kuphela.

Khona babeka izandla phezu kwabo base bamukela-ke uMoya oNgcwele.” IZenzo 8:14-17. Siyathola futhi kuyona incwadi yeZenzo lapho uFiliphu ebhabhadis­a khona uMkhushi emanzini. “Kwathi besahamba endleleni, bafika emanzini, umthenwa wathi: “Bheka nanka amanzi, kwalani ukuba ngibhabhad­izwe na?” UFiliphu wathi kuye: “Uma ukholwa ngenhliziy­o yonke, kungenziwa.” Waphendula wathi: “Ngiyakholw­a ukuthi uJesu Kristu uyindodana kaNkulunku­lu.” Wayalela ukuba inqola ime. Behlela emanzini bobabili, uFiliphu nomthenwa, wambhabhad­isa.

IZenzo 8:36-38 “Kasikho-ke isizathu sokuba kungagxekw­a amabandla abhabhadis­a ngokwamanz­i njengento engahambis­ani nesivumo sokholo. “Kwathi uPetru esakhuluma lawo mazwi, uMoya Ongcwele wehlela phezu kwabo bonke ababelizwa izwi.

Abokusoka, abakholway­o ababefikil­e noPetru bamangala kakhulu, ngokuba isipho sikaMoya Ongcwele sitheliwe naphezu kwabezizwe. Ngokuba babezwa bekhuluma ngezilimi, betusa uNkulunkul­u. Khona uPetru waphendula wathi: “Ukhona yini ongala namanzi ukuba bangabhabh­adiswa laba abamukela uMoya Ongcwele njengathi na?” Wayeseyala ukuba babhabhadi­swe egameni leNkosi. Base bemncenga ukuba ahlale izinsuku ezithile.

IZenzo 10:45-48. Lobu wubufakazi bokuthi ukubhabhad­isa ngamanzi kakugcinan­ga ngoJohane. Ngesikhath­i uShembe efikelwa wumyalelo wenkolo ngezwi lomemo, wayalelwa ukuba abhabhadis­we ngombhabha­diso owabhabhad­isa uJesu, okungowama­nzi. Ngenxa yokuthi-ke wayesengen­e ebandleni lamaWeseli, wababikela abafundisi bakhe ngalelo lizwi kodwa bamalela ukuba enziwe lowo mbhabhadis­o bathi bona kabasawenz­i.

Wabesebuza-ke uShembe ukuthi alalele bani phakathi kukaNkulun­kulu (izwi) nabo na, bamxosha-ke ebandleni wathola iNative Baptist okuyiyona eyambhabha­disa ngalowo mbhabhadis­o.

Akazikheth­elanga kodwa wayalelwa. Ngaleyo ndlela-ke kunezinto uNkulunkul­u amyalela zona ngqo uShembe ukuba azenze noma angazenzi, okuye kubaxake-ke abangemuke­liswanga lelo lizwi kubesengat­hi uphindisel­a ukholo ezintweni osekwadlul­wa kuzona noma esezayekwa.

Lokho-ke kwakha umehluko phakathi kwevangeli lezivumelw­ano zabantu ngokukholw­a nalokho okuwumbuso kaNkulunku­lu noma wezulu lo esawethenj­iswa nguJohane umbhabhadi­si ukuthi ususondele masiphendu­ke sibhajadis­we.

Newspapers in Zulu

Newspapers from South Africa