Isolezwe

Abhodla umlilo amakhosi

- MLUNGISI GUMEDE

ABHODLA umlilo amakhosi aseNdlunku­lu kaZulu mayelana nesiphakam­iso seKhomishi­ni kalowo owayenguMe­ngameli wakuleli uMnuz Kgalema Motlanthe sokuthi kuqedwe Ingonyama Trust Board ebhekele umhlaba weSilo samaBandla uZwelithin­i.

Emhlanganw­eni wezinsuku ezimbili ose-ICC eThekwini lapho amakhosi ebhunga khona ngesiphaka­miso seKhomishi­ni kaMotlanth­e kuhlalukil­e ukuthi amaphaphu aphezulu ngalolu daba.

Inkosi uNsikayezw­e Zondi yaKwaMpumu­za, eMgungundl­ovu ithe lesi siphakamis­o seKhomishi­ni kaMotlanth­e sihlose ukuntshont­sha umhlaba kaZulu nokuqeda ubukhosi. Ithe amakhosi kumele abumbane alwe nale mizamo. “Ngeke size sivume kubulawe isihlahla sobukhosi, labo abazama ukusiphuca umhlaba wethu kumele basibuze eSandlwana nasempini yamakhanda ngo-1906.”

Uthe ukunqindwa amandla kobukhosi kuqale ngemuva kokuphasis­wa kwesigaba somthetho uSection 81, othi amakhosi kumele angene ngaphansi komasipala.

“Bafike bathi asingene ngaphansi komasipala singeniswa nje asinazwi,” kusho uZondi.

Uthe baphatheke kabi ukuthi baqale baqonelwa umhlaba amaNgisi, baphinde baqonelwa ngamabhunu manje sekunguhul­umeni wabantu abamnyama.

Inkosi Mqoqi Ngcobo yaseMaqadi­ni ithe Isilo sisodwa ngeke siyinqobe le mpi empeleni idinga uZulu wonke.

UNgcobo uthe asikho esinye isifundazw­e esineNgony­ama Trust Board ngaphandle kweKZN.

“Uma singamakho­si sihlagene ngeke uze uthathwe umhlaba, kukhona izinto okumele uzifele uma uyindoda enye yazo umhlaba,” kusho uNgcobo.

Inkosi Fodo Dlamini ithe lesi siphakamis­o sibavusela usinga. “Into okumele yenzeke ukuthi manje kumele sifune umhlaba wethu lona osakubelun­gu njengoba besazama ukusiphuca lengcosana yomhlaba esasala nayo,” kusho uDlamini. Ingonyama Trust isungulwe ngo1994, ngaphambi kokhetho lokuqala lwentando yeningi. Lo mthetho unikeza Isilo samabandla ilungelo lokuba ngumnikazi womhlaba owawungaph­ansi kukahulume­ni waKwaZulu. Ngokusho kukaSomlan­do uSolwazi Jabulani Maphalala uthe ungu-2 million hectres umhlaba wakwaZulu, wengeza ngokuthi ubungu-12 million hectres ngaphambi kokuthi untshontsh­we ngabamhlop­he bahlukanis­elane ngawo.

Umengameli we-IFP inkosi Mangosuthu Buthelezi okhale izinyembez­i esikhumbuz­weni sempi yaseSandlw­ana eNquthu ngempelaso­nto, izolo uthe into emvusela umunyu uma ekhuluma ngodaba lomhlaba ukuthi manje nguhulumen­i wabantu abamnyama abazama ukuphuca Isilo umhlaba waso.

Uthe nguyena owabhala lo mthetho esaphethe KwaZulu ngaphambi kokhetho luka-1994.

Imizamo yokuthola abeKhomish­ini kaMotlanth­e ayizange iphumelele izolo.

 ??  ?? THUMELA umbono ngalolu daba kuFacebook (Isolezwe), kuTwitter (@isolezwene­ws) noma umqhafazo ku-45773. I-sms ibiza R1,50.
THUMELA umbono ngalolu daba kuFacebook (Isolezwe), kuTwitter (@isolezwene­ws) noma umqhafazo ku-45773. I-sms ibiza R1,50.

Newspapers in Zulu

Newspapers from South Africa