Abhodla umlilo amakhosi
ABHODLA umlilo amakhosi aseNdlunkulu kaZulu mayelana nesiphakamiso seKhomishini kalowo owayenguMengameli wakuleli uMnuz Kgalema Motlanthe sokuthi kuqedwe Ingonyama Trust Board ebhekele umhlaba weSilo samaBandla uZwelithini.
Emhlanganweni wezinsuku ezimbili ose-ICC eThekwini lapho amakhosi ebhunga khona ngesiphakamiso seKhomishini kaMotlanthe kuhlalukile ukuthi amaphaphu aphezulu ngalolu daba.
Inkosi uNsikayezwe Zondi yaKwaMpumuza, eMgungundlovu ithe lesi siphakamiso seKhomishini kaMotlanthe sihlose ukuntshontsha umhlaba kaZulu nokuqeda ubukhosi. Ithe amakhosi kumele abumbane alwe nale mizamo. “Ngeke size sivume kubulawe isihlahla sobukhosi, labo abazama ukusiphuca umhlaba wethu kumele basibuze eSandlwana nasempini yamakhanda ngo-1906.”
Uthe ukunqindwa amandla kobukhosi kuqale ngemuva kokuphasiswa kwesigaba somthetho uSection 81, othi amakhosi kumele angene ngaphansi komasipala.
“Bafike bathi asingene ngaphansi komasipala singeniswa nje asinazwi,” kusho uZondi.
Uthe baphatheke kabi ukuthi baqale baqonelwa umhlaba amaNgisi, baphinde baqonelwa ngamabhunu manje sekunguhulumeni wabantu abamnyama.
Inkosi Mqoqi Ngcobo yaseMaqadini ithe Isilo sisodwa ngeke siyinqobe le mpi empeleni idinga uZulu wonke.
UNgcobo uthe asikho esinye isifundazwe esineNgonyama Trust Board ngaphandle kweKZN.
“Uma singamakhosi sihlagene ngeke uze uthathwe umhlaba, kukhona izinto okumele uzifele uma uyindoda enye yazo umhlaba,” kusho uNgcobo.
Inkosi Fodo Dlamini ithe lesi siphakamiso sibavusela usinga. “Into okumele yenzeke ukuthi manje kumele sifune umhlaba wethu lona osakubelungu njengoba besazama ukusiphuca lengcosana yomhlaba esasala nayo,” kusho uDlamini. Ingonyama Trust isungulwe ngo1994, ngaphambi kokhetho lokuqala lwentando yeningi. Lo mthetho unikeza Isilo samabandla ilungelo lokuba ngumnikazi womhlaba owawungaphansi kukahulumeni waKwaZulu. Ngokusho kukaSomlando uSolwazi Jabulani Maphalala uthe ungu-2 million hectres umhlaba wakwaZulu, wengeza ngokuthi ubungu-12 million hectres ngaphambi kokuthi untshontshwe ngabamhlophe bahlukaniselane ngawo.
Umengameli we-IFP inkosi Mangosuthu Buthelezi okhale izinyembezi esikhumbuzweni sempi yaseSandlwana eNquthu ngempelasonto, izolo uthe into emvusela umunyu uma ekhuluma ngodaba lomhlaba ukuthi manje nguhulumeni wabantu abamnyama abazama ukuphuca Isilo umhlaba waso.
Uthe nguyena owabhala lo mthetho esaphethe KwaZulu ngaphambi kokhetho luka-1994.
Imizamo yokuthola abeKhomishini kaMotlanthe ayizange iphumelele izolo.