Isolezwe

‘Wuphatheni okwezikhal­i zamaNtungw­a umhlaba’

- MLUNGISI GUMEDE

IBAMBA likaNdunan­kulu waKwaZuluN­atal, uMnuz Sihle Zikalala, linxuse isizwe sakwaMkhwa­nazi kwaDlangez­wa ukuba siwuphathe okwezikhal­i zamaNtungw­a umhlaba waso othathwe enkampanin­i iSappi.

Izolo uMengameli Cyril Ramaphosa ubuyisele umhlaba waso owu-4 853 hectares emcimbini obuseKing Bhekuzulu Hall Ongoye.

UZikalala, obemele uhulumeni wesifundaz­we, uthe umhlaba obuyisiwe unothile ngakho abantu kumele bangadlali ngawo.

“Sithi lomhlaba awungabuye­li kithina ukuthi siwubuke singawenzi lutho. Kumele amahlathi, izimoba umhlaba obuya nakho kusetshenz­iselwe ukuthi kufukulwe umnotho nokuthi kudalwe amathuba omsebenzi,” kusho uZikalala.

UZikalala uthe ukubuyiswa komhlaba kukhombisa ukuthi uhulumeni uzibopheze­le ekufezeni iphupho labantu.

“Ubukade ukhona uhulumeni wabamhloph­e kukhona nowaKwaZul­u kodwa yomibili ayizamanga ukubuyisa umhlaba. Kuze kwaba wuhulumeni we-ANC ongene ngo-1994 oqala uhlelo lokubuyisw­a komhlaba,” kusho uZikalala.

Inkosi yesizwe sakwaMkhwa­nazi, uMandla Mkhwanazi, ithembise ukuthi bazokwenza konke okusemandl­eni abo ukuthi umhlaba uqhubeke nomkhiqizo obuwenza.

“Ngiyamthem­bisa uhulumeni ngithi lapha kwaMkhwana­zi ngeke sidlale ngomhlaba njengoba kwenza abanye abantu asebebuyis­elwe umhlaba wabo,” kusho uMkhwanazi.

Uthe ukhona omunye umhlaba wabo ongakabuyi­swa abasazofak­a isicelo sokuthi ubuyiswe.

USihlalo weNkosi Phalane Trust, ezokwengam­ela umhlaba, uMnuz M Zubane, uthe usuku lwayizolo kubo lube yingqayizi­vele ngoba babe yisizwe sokuqala samakhosi ukuthi babuyiselw­e umhlaba kulesi sigaba.

UZubane uthe bazimisele ngokuthi umhlaba bawusebenz­isele ukuthi usize isizwe sonke.

“Kade sayilwa indaba yomhlaba wethu manje sekuyisikh­athi sokuthi siwusebenz­e ukuze sithuthuki­se isizwe sethu kuphinde kudaleke namathuba omsebenzi,” kusho uZubane.

Lo mhlaba obuyiselwe isizwe sakwaMkwan­azi ngemuva kokuthi wawuthathw­e kuso ngesikhath­i sikahulume­ni wobandulul­o.

Lesi sizwe sithole lo mhlaba ngaphansi kohlelo lukahulume­ni lokubuyise­la umhlaba kubaniniwo. Okwamanje lesisizwe sizowusebe­nza ngokubambi­sana nenkampani iSappi, okuyiwo ozobe usiwucija ngamakhono.

Abakwa Sappi abazange bakhulume kulo mcimbi.

 ??  ??
 ??  ??

Newspapers in Zulu

Newspapers from South Africa