‘Wuphatheni okwezikhali zamaNtungwa umhlaba’
IBAMBA likaNdunankulu waKwaZuluNatal, uMnuz Sihle Zikalala, linxuse isizwe sakwaMkhwanazi kwaDlangezwa ukuba siwuphathe okwezikhali zamaNtungwa umhlaba waso othathwe enkampanini iSappi.
Izolo uMengameli Cyril Ramaphosa ubuyisele umhlaba waso owu-4 853 hectares emcimbini obuseKing Bhekuzulu Hall Ongoye.
UZikalala, obemele uhulumeni wesifundazwe, uthe umhlaba obuyisiwe unothile ngakho abantu kumele bangadlali ngawo.
“Sithi lomhlaba awungabuyeli kithina ukuthi siwubuke singawenzi lutho. Kumele amahlathi, izimoba umhlaba obuya nakho kusetshenziselwe ukuthi kufukulwe umnotho nokuthi kudalwe amathuba omsebenzi,” kusho uZikalala.
UZikalala uthe ukubuyiswa komhlaba kukhombisa ukuthi uhulumeni uzibophezele ekufezeni iphupho labantu.
“Ubukade ukhona uhulumeni wabamhlophe kukhona nowaKwaZulu kodwa yomibili ayizamanga ukubuyisa umhlaba. Kuze kwaba wuhulumeni we-ANC ongene ngo-1994 oqala uhlelo lokubuyiswa komhlaba,” kusho uZikalala.
Inkosi yesizwe sakwaMkhwanazi, uMandla Mkhwanazi, ithembise ukuthi bazokwenza konke okusemandleni abo ukuthi umhlaba uqhubeke nomkhiqizo obuwenza.
“Ngiyamthembisa uhulumeni ngithi lapha kwaMkhwanazi ngeke sidlale ngomhlaba njengoba kwenza abanye abantu asebebuyiselwe umhlaba wabo,” kusho uMkhwanazi.
Uthe ukhona omunye umhlaba wabo ongakabuyiswa abasazofaka isicelo sokuthi ubuyiswe.
USihlalo weNkosi Phalane Trust, ezokwengamela umhlaba, uMnuz M Zubane, uthe usuku lwayizolo kubo lube yingqayizivele ngoba babe yisizwe sokuqala samakhosi ukuthi babuyiselwe umhlaba kulesi sigaba.
UZubane uthe bazimisele ngokuthi umhlaba bawusebenzisele ukuthi usize isizwe sonke.
“Kade sayilwa indaba yomhlaba wethu manje sekuyisikhathi sokuthi siwusebenze ukuze sithuthukise isizwe sethu kuphinde kudaleke namathuba omsebenzi,” kusho uZubane.
Lo mhlaba obuyiselwe isizwe sakwaMkwanazi ngemuva kokuthi wawuthathwe kuso ngesikhathi sikahulumeni wobandululo.
Lesi sizwe sithole lo mhlaba ngaphansi kohlelo lukahulumeni lokubuyisela umhlaba kubaniniwo. Okwamanje lesisizwe sizowusebenza ngokubambisana nenkampani iSappi, okuyiwo ozobe usiwucija ngamakhono.
Abakwa Sappi abazange bakhulume kulo mcimbi.