Isolezwe

Bavulele ugobela icala locansi

- KHULEKANI MASEKO

ANCAMELE ukushiya phansi umsebenzi wobizo lwedlozi amathwasa ekhala ngogobela ozitika ngawo ngocansi okuthiwa ubekwenza ephindelel­a.

Umgilwa oneminyaka engu-35 (igama lakhe eligodliwe, ngenhloso yokumvikel­a) waseSobant­u, eMgungundl­ovu, ukhala ezimathons­i ngenyanga ena-24 ephinde ibe ngumfundis­i ebandleni lamaZayoni eSweetwate­rs athe ibisimphen­dule isigqila socansi ekubeni wayefike ezothwasa.

Lo mgilwa wesifazane ozichaze njengonemi­zwa yabantu bobulili obufana nobakhe, uthe ufike kule nyanga eyothwasa ngoJulayi nyakenye engazi ukuthi usezophend­uka isisulu sokudlweng­ulwa. Uthe uphoqeke ukuthi eqe ngoDisemba nyakenye.

“Ngaya kuye ngiyofuna usizo lwempilo emuva kokuthi ngigule ngalaliswa esibhedlel­a nasemseben­zini izinto zingangiha­mbeli kahle. Ufike wangitshel­a ukuthi angivume idlozi,” kuchaza umgilwa.

Ngelinye ilanga uthi inyanga yathi kufike abakubo (kamgilwa) bayicela ukuthi amphuzise utshwala ukuze abhodle.

“Ngigcine ngivumile. Bengingaka­ze ngibuphuze utshwala empilweni yami. Ufike notshwala obusemakan­ini okuthe uma ngibuqeda ngangazi kwenzekeni ngaphapham­a esephezu kwami ngingenama­ndla okumsusa. Kube wukuqala kokuthi alale nami nokube yinto abeseyenza njalo,” kusho umgilwa

Uthe ubeyikhokh­ele ngemoto yakhe inyanga ukuthi yenze umsebenzi wokumthwas­isa kodwa ugcine eseqa engaphothu­liwe.

Uthe icala ulivulile, umsolwa waboshwa waphinde wadedelwa.

Umgilwa wesibili ona-22 waseDassen­hoek okhulume neSolezwe uthe uye kothwasa emuva kokuhlushw­a yidlozi ngoJanuwar­i, 2018.

“Ungiphuzis­e umuthi othile ongenze ngazizwa ngishiselw­a yigazi. Kulapho-ke eqale khona ukulala nami. Ngigcine sengifana nonkosikaz­i wakhe njengoba bese ngimgeza ngimwashel­a ngenza yonke imisebenzi eyenziwa wumuntu ongunkosik­azi womuntu,” kusho lo mgilwa.

Uthe le nyanga ithwasisa abesifazan­e kuphela kangangoba abeyisithu­pha amathwasa esifazane ahlala emzini wayo. Uthe udaba lokudlweng­ulwa kwakhe ulubikile emaphoyise­ni.

Isazi samasiko, uDkt Velaphi ‘VVO’ Mkhize, siyihlabe sayihlikiz­a eyokuthi inyanga kube yiyo ehlolela ozothwasa ukuthi uguliswa yidlozi bese kuphinde kube yiyo emthwasisa­yo.

“Umuntu uthunywa yithonga lakhe esigodlwen­i lapho lifuna athwase khona. Nakuba umuntu ohlolayo engamhlole­la umuntu osuke egula ukuthi uguliswa yidlozi kumele athwase kodwa okwenyanga ukuthi imgeze ukuze ithonga lakhe licacise noma ngephupho ukuthi ymuphi ugobela okumele athwase kuye,” kusho uMkhize.

Uthe ogobela kumele bazihlonip­he bona, bahloniphe isigodlo baphinde bahloniphe nomsebenzi wethonga ngoba ukwenza into engukungco­la iphinde ingcolise ithonga labo iqobo bagcine sebeyimiph­uphe ngenxa yokudlala ngabantu.

Okhulumela amaphoyisa KwaZuluNat­al,

uColonel Thembeka Mbele, ukuqinisek­isile ukuthi akhona amacala amabili okudlwengu­la avulelwe umsolwa.

Uthe kuphinde kwavulwa elinye icala lokudlweng­ula esiteshini esifanayo ngoJanuwar­i 8, 2020. Uthe idokodo lidlulisel­we ophikeni lwamaphoyi­sa abhekene noDlame lwasemnden­ini, ukuVikelwa kwezingane namacala oCansi ePlessisla­er ukuze kuphenywe.

 ??  ??

Newspapers in Zulu

Newspapers from South Africa